Kas toiduainete hinnad tõusevad jätkuvalt?

Toiduhinnad on kõrged ja eeldatavasti tõusevad veelgi. 2022. aasta keskmine hinnatõus ulatus kartuli ja värske kala 15 protsendist päevalille- ja rapsiõli 65 protsendini. Kui võrrelda 2021. aasta juunit, on hinnavahed veelgi suuremad. Hinnatõusu põhjused on erinevad ja kohati arusaamatud. Seda näitas ka Nordrhein-Westfaleni (NRW) tarbijanõustamiskeskuse turukontroll 2023. aasta märtsis.

Kui rääkida näiteks köögiviljadest ja puuviljadest, siis Saksamaa sõltub suuresti impordist teistest riikidest. Importkaupade nagu salat, tomat, paprika ja kurk on viimastel kuudel järsult kallinenud. See on osaliselt tingitud halbadest saakidest, mis on tingitud äärmuslikest ilmastikust Vahemere-äärsetes tarnijariikides. Kartulihinnad olid pärast 2022. aasta sügisest kehva saaki kerkinud viis kuud, kuid on nüüdseks normaliseerunud. Köögiviljade ja puuviljade hinnad on protsentides tõusnud vähem kui loomsete saaduste ja taimeõlide hinnad. Vaatamata pandeemiale ja Ukraina sõjale on need suuresti hooajalises hinnatsüklis.

Teravilja hinnatõusus on oma osa ka viljakatkestel tootvates riikides. Lisaks põhinevad need maailmaturgudel ja börsidel, kus nisu ja maisiga kaubeldakse või nendega spekuleeritakse. Vaatamata hinnalangusele ei saavuta päevalille- ja rapsiõli ilmselt Ukraina sõja eelset taset. Seda seetõttu, et kõrged energiahinnad, eriti kütusehinnad, tõstavad tootmiskulusid. Lihatootmisel on ka suuremad kulud, millest osa on tarbijate kanda jäänud. Selgusetuks jääb aga see, kui suur osa lisatulust tegelikult tootjateni jõuab. Juhtimiskonsultatsioonifirma Ebner Stolzi uuringu kohaselt on liha- ja vorstitoodete hinnatõusust võitnud eelkõige toidukaubandus. Kuna energiakulude järsk tõus ei kajastu veel täielikult müügihindades, on oodata edasist hinnatõusu.

Näiteks ei osatud seletada kohati väga kõrgeid võihindu. NRW tarbijanõustamiskeskus eeldab, et tegemist on jaekaubanduses tarbijate kahjuks tekkinud tühimõjuga kasumiga. Selle üheks märgiks on asjaolu, et hinnad on alates 2023. aasta algusest taas järsult langenud. Lisaks tühimõjudele toiduainete väärtusahelas ning toorainete, väetiste ja põhitoiduainetega spekuleerimisele põhjustab hinnatõusu ka ettevõtete, tarbijate ja selliste riikide nagu Hiina varude kogumine. Üldiselt on toiduainete hinnakujundus suures osas läbipaistmatu ja spekulatiivne.

Muide, Nordrhein-Westfaleni tarbijanõustamiskeskus ei võtnud mahetoitu arvesse. Nagu näitavad turuandmed, ei ole need kallinenud tavapäraselt toodetud toiduainetega võrreldes. Selle üheks põhjuseks on kohustuslik loobumine kallitest kunstväetistest. Kui mahepõllumajanduse positiivsed mõjud kliimale ja keskkonnale võetaks hinnakujundusse, saaks mahepuu- ja -köögivilju isegi soodsamalt kui tavakaupa.

Sõltumata sellest, kas see on mahe või mitte, peavad tarbijad olema valmis kulutama suurema osa oma sissetulekust toidukaupadele. Oluline on hoida silma peal inimestel, keda toidupuudus eriti puudutab või ohustab, ja neid toetada. Sest hinnatõus paneb eriti tugeva koormuse madala sissetulekuga leibkondadele, nii et nad ei saa enam lubada endale tervist edendavat dieeti. Saksamaal mõjutab toidupuudus praegu umbes kolm miljonit inimest.

Melanie Kirk-Mechtel, www.bzfe.de

Kommentaarid (0)

Siin pole veel ühtegi kommentaari avaldatud

Kirjuta kommentaar

  1. Postitage kommentaar külalisena.
Manused (0 / 3)
Jagage oma asukohta
Meie esmaklassilised kliendid