Hüpoglükeemia kahjustab südame ja aju tööd

Hüpoglükeemia on suhkurtõve kõige levinum äge tüsistus. Kui veresuhkru tase langeb, võivad diabeetikud kaotada teadvuse, tekkida krambid ja kukkumisel end vigastada. Sama ohtlikud on ka tüsistuse tagajärjed: uute uuringute kohaselt on haigetel piiratud vaimne jõudlus ja suurenenud dementsuse määr. Raske hüpoglükeemia võib kahjustada ka südant ja veresooni.

Praegused teadmised madalast veresuhkru tasemest ja sellest, kuidas seda riskidiabeetikutel edukalt ennetada, on teemaks Saksamaa Diabeedi Seltsi (DDG) 4. sügiskonverentsil, mis toimub koos Saksamaa ülekaalulisuse ühingu 26. aastakonverentsiga. (DAG) 4. kuni 6. novembrini 2010.

Suhkru puudumisel veres on tõsised tagajärjed. "Aju sõltub energiast glükoosi kujul," selgitab professor dr. meditsiiniline Monika Kellerer, Stuttgarti Marienhospital I sisehaiguste keskuse meditsiinidirektor. Kui veresuhkru tase langeb, muutuvad neuroloogilised häired üha raskemaks: haiged on närvilised, värisevad, isutavad ja puhkevad higistama. Diabeedikoolitustel õpetatakse sümptomeid õigeaegselt ära tundma ja neile reageerima. Kui suhkrut kohe sisse ei võeta või süstitakse glükagooni – insuliini hormonaalset antagonisti, siis seisund halveneb.

Ägeda hüpoglükeemia võib vallandada ebapiisav toit, alkohol või valesti hinnatud füüsiline aktiivsus. Pikaajaline diabeet, vanadus ja neerufunktsiooni häired suurendavad riski. Enamasti on põhjuseks aga diabeediravimite või insuliini üledoos ehk teisisõnu diabeediravi ebasoovitav mõju.

Kui hüpoglükeemia esineb sagedamini, ei ole haiged mitte ainult ägedalt ohustatud: neil on ka suurem risk, et nende vaimne jõudlus on piiratud. Mõned uuringutulemused näitavad ka, et süda ja veresooned saavad kahju. Seetõttu on diabeediravi oluline eesmärk vältida mis tahes hüpoglükeemiat.

Allikas: Berlin [DDG]