Suur edu antibiootikumide minimeerimisel
Juulis teatas föderaalne tarbijakaitse- ja toiduohutuse amet (BVL), et Saksamaal veterinaarmeditsiinis väljastatavate antibiootikumide hulk langes 2019. aastal taas. See langes aasta varasemaga võrreldes 52,2 võrra 670 tonnini, mis on 7,2 protsenti vähem kui 2018. aastal. Tarnemaht saavutas seega madalaima taseme alates 2011. aasta esmakordsest registreerimisest 1.706 tonnini. See vastab 60,7 protsendisele langusele sel perioodil. Eelkõige langes vabanenud fluorokinoloonide ning 3. ja 4. põlvkonna tsefalosporiinide tase madalaimale tasemele alates 2011. aastast. Alates 2014. aastast on lisaks tarnitavatele kogustele määratud nuumloomade antibiootikumravi sagedus. Põllumajandustootjad on kohustatud dokumenteerima iga töötluse toimeaine mõjupäevade jooksul.
Et jätkata aktiivset võitlust antimikroobikumiresistentsuse tekkega, tuleks seada eesmärgiks haiguste ennetamine tervikliku loomatervishoiu juhtimise abil ning antibiootikumravi piiramine vajalikuga. Vaktsiinidel ja immuunmoduleerivatel veterinaarravimitel on seetõttu haiguste ennetamise kontseptsioonides oluline roll. Loomade tervist aitavad hoida ka nõuetekohane looma eest hoolitsemine koos sobiva söötmise ja pidamisega ning diagnostika, mis võimaldab haigusi varakult avastada. Meetmed nakkuse tõrjeks ja resistentsuse ülekandumise vältimiseks talus ning toiduahela üles- ja allavoolu etappides täiendavad pilti, et pakkuda tarbijale kvaliteetset loomatoitu. Tuleb märkida, et isegi parima hügieeni ja ennetamise korral loomad haigestuvad ja neid tuleb vajadusel ravida antibiootikumidega.
Uus ELi veterinaarravimimäärus toob endaga kaasa täiendavaid ootusi. Eesmärk on suurendada veterinaarravimite kättesaadavust Euroopa Liidu riikides, suurendada innovatsioonistiimulit ja tugevdada võitlust antibiootikumiresistentsuse vastu. Määrust kohaldatakse alates 28. jaanuarist 2022. Muu hulgas näeb see ette, et eriti kriitilised antibiootikumid tuleks edaspidi reserveerida inimmeditsiinile.
Euroopa eksperdirühm on juba koostanud soovitused nende kriteeriumide ja antibiootikumide nelja rühma jaotamise kohta, nimelt "A: vältige", "B: piirang", "C: ettevaatlik" ja "D: ettevaatlik". Oluline eesmärk on saada veterinaarmeditsiinis tulevikus ravivõimalusi. Eksperdid rõhutavad, et välja tuleks töötada ka uued antibiootikumid. Teadlased töötavad intensiivselt, et mõista resistentsuse kujunemise mehhanisme ja ülekandeteid.
Eeldatakse, et sellest tulenevad uute antibiootikumide lähtekohad reserveeritakse inimmeditsiinile. Kuid uusi teadmisi kasutatakse ka teadaolevate toimeainete optimeerimiseks või muude kontrolli- või alternatiivide kontseptsioonide edasiarendamiseks.
Loomatervis annab otsustava panuse produktiivsesse ja seega ressursse säästvasse loomakasvatusse põllumajanduses. Terved loomad kasutavad vähem ressursse, nagu sööt, vesi ja seetõttu vähem ruumi, mille tulemuseks on vähem vedelsõnnikut ja heitmeid. Mida intensiivsem on loomapidamine ja tervemad loomad, seda suurem on kokkuhoid.
FAO ja Maailma Loomatervishoiu Organisatsiooni (OIE) andmetel moodustavad haigustest tingitud kahjud ligikaudu 20% kogutoodangust. Näiteks mastiidi ravi ja vaktsineerimine parandavad piimalehmade tervist ja heaolu. Nii saab vältida majanduslikku kahju 375 kg piimatoodangut ehk kuni 182 € lehma kohta aastas.
Antibiootikume ei tohiks siiski kasutada "odava tootmisvahendina", vaid neid kasutatakse haigete loomade raviks. Antibiootikumide profülaktiline kasutamine on keelatud. Isegi nn jõudluse parandajatena ei ole neid Euroopa Liidus lubatud kasutada alates 2006. aastast.
