Tönnies Researchi dioloogitöötuba
Loomade heaolu ja heitmed – kuidas luua optimaalne loomakasvatus? Näitlejad käsitlesid seda küsimust viimasel seminaril Tönnies Forschungs gGmbH. Näitamaks, kuidas neid kahte aspekti saab loomakasvatuses optimaalselt kombineerida, tulid Marienfeldi kloostri väravasse kokku tootjad, teadlased ning ettevõtete, põllumajandusorganisatsioonide ja toiduainete jaemüüjate esindajad. Lõpuks jõudsime järeldusele, et häid ideid, õnnestunud praktilisi näiteid ja eesmärgipäraseid lähenemisi on palju, kuid sama palju on ka pakse laudu, mis vajavad veel puurimist.
„On tähelepanuväärne, et plenaaristung hõlmas suuremat osa Saksamaa toiduainete jaemüügisektorist, samal ajal tulid arutellu ka põllumajandus, lihatööstus ja teadus,“ kiitis professor dr. Hans-Joachim Bätza, Tönnies Researchi hoolekogu esimees. Pole olemas ühte kvintessentsust, vaid pigem hulk ehitusplokke, mida tasub palju lähemalt uurida – näiteks söödaefektiivsus, paremad tallitingimused, selektiivne aretus, tervishoiukorraldus, madala heitkogusega söötmine, vedelsõnniku ja sõnniku juhtimissüsteemid, alternatiivsed valguallikad, haridus ja koolitus .
„Edaspidine optimeerimine on jätkusuutlikumate süsteemide suunas liikumiseks ülioluline,“ rõhutab dr. Gereon Schulze Althoff, mittetulundusühingu tegevdirektor. Nende ja muude meetmete kombinatsioon võib viia loomakasvatuseni, mis on järjekindlalt loomadele suunatud ja samal ajal arvestab keskkonnaprobleemidega. Vaja on kauakestvat, tervet ja vastupidavat karilooma, olemasoleva sööda tootmispotentsiaalile vastavat geneetilist jõudlust ja loomade tervise järjekindlat edendamist. "Kokkuvõttes pole see midagi muud kui professionaalne ringmajandus."
Poodium täitus tippklassi inimestega. Professor Dr. Dr. Kai Frölich (Arche Warder) tegi selgeks, kuidas intensiivne ja ekstensiivne loomakasvatus kokku sobivad ning kuidas Arche Warder panustab ohustatud tõugude säilimisse. Karjakasvatusest, heitkogustest ja bioloogilisest mitmekesisusest rääkis professor Dr. Friedhelm Taube fookuses. Lars Broer (Alam-Saksi Põllumajanduskoja Põllumajandusuuringute ja Uurimisinstituut) tõi esile seose avatud tallide ja heitkoguste vähendamise vahel. Bernhard Feller Nordrhein-Westfaleni Põllumajanduskojast selgitas uusi talliehituse kontseptsioone ning nende eeliseid ja puudusi.
Frölich nõuab toiduainete tootmise tugevamat orientatsiooni jätkusuutlikkusele, keskkonnasobivusele ja piirkondlikkusele. Teatud määral kujutab tema kontseptsioon tagasipöördumist põllumajanduse vormi juurde, millest võiks saada oluline looduskaitse tugisammas ja milles on oluline roll vanadel põllumajandusloomatõugudel. Keskse tähtsusega oleks esialgu sobivate alade üksikasjalik määramine ja eristamine, mida kasutataks kas intensiivselt täppisviljeluse osana või väiksema saagipotentsiaaliga ekstensiivses põllumajanduses. "Väikesed ja keskmise suurusega põllumajandusstruktuurid tuleb säilitada ning sellise kasutusviisiga põllumehi tuleb konkreetselt toetada," ütleb Frölich. Riiklikud rahastamisvahendid ei peaks enam arvestama piirkonna suurust, nagu varem, vaid peaksid selle asemel põhinema eelkõige vastavate ökosüsteemiteenuste ulatusel, näiteks Saksa Assotsiatsiooni avaliku heaolu preemia kontseptsioonil. Maastikukaitse.
Loomakasvatuse rollist nii maailma toiduga varustatuse tagamise kui ka ökoloogilise intensiivistamise kontekstis arutles professor dr. Friedhelm Taube Kieli ülikoolist veisekasvatuse näitel. Ta väidab, et maailma toiduga kindlustatuse tagamine on seotud loomse toidu tarbimise olulise vähenemisega rikastes riikides. Saksamaa ja Euroopa põllumajanduse jaoks tähendab see, et edaspidi tuleks piima toota eelkõige rohumaalt, mitte - nagu praegusest trendist näha - üha enam söödamaisi ja kontsentreeritud söödaga põldudelt. Lisaks tuleb loomakasvatuse tase kohandada ökosüsteemiteenuste täitmisega veekaitse, kliimakaitse ja elurikkuse valdkondades. Projekti “Ökotõhus karjamaapiima tootmine Lindhof” tulemustega näitab Taube eeskujulikult, et selline terviklik lähenemine võib olla edukas. "Mahepõllumajanduse elementide kombineerimisega söödatootmises (ristikheinasüsteemid) ja integreeritud põllumajandusega sularahakasvatuses hübriidsüsteemide suunas on tagatud Euroopa talust lauani strateegia eesmärkide saavutamine, säilitades samal ajal kõrge taseme. tootmistase, seda peavad toetama poliitika ja kaubandus “väidab professor Taube.
Alam-Saksi liidumaa rahastatud uuringu tulemuste põhjal võib järeldada, et välistallide lõhnade levik näib olevat piiratud: vähemalt nii järeldab Lars Broer LUFA Nord-Westist andmete põhjal. Seetõttu tulevad emissioonid ainult funktsionaalsest piirkonnast, kuhu ladestuvad väljaheited ja uriin. Eeltingimuseks on lahe struktureerimine. Jooks tuleks kindlasti katta ja “WC-ala” restpõrandatest, on Broeri soovitus. "Mida kuivem on piirkond, seda vähem ammoniaagiheitmeid."
Bernhard Feller Nordrhein-Westfaleni Põllumajanduskojast saab sellega vaid nõustuda: Kaasaegsed talliehituse kontseptsioonid peavad vastama kõrgemate loomade heaolu standardite, väiksema keskkonnamõju ja tööjõu ökonoomsuse nõuetele. Sageli avatakse olemasolevad hooned ja muudetakse need väliskliima tallideks. Selle heakskiitmine sõltub aga heitkoguste ja looduskaitseseadusest ning on seetõttu märkimisväärne takistus. Tänapäeval on stabiilse süsteemi otsuste tegemise aluseks nii tööliste, allapanumaterjali olemasolu kui ka kooskõlastuse saamise võimalus ja ökonoomset majandamist võimaldav hinnastruktuur.
Ürituse lõpus arutlesid neli esinejat koos kutsutud ekspertidega, millised pakilised uurimisküsimused vajavad praegu vastuseid, et edasi liikuda, pidades silmas jätkuvat puudulikku riigi planeerimiskindlust ning loomade heaolu ja kliimakaitse toetamist. Selgus, et just turundus- ja lepingukujundusstrateegiate küsimused nõuavad sotsiaalteaduste lõimimist, et vähendada takistusi nn tarbijakodaniku lõhes. Mida kõik tahavad, aga keegi ei osta – selle vastuolu lahendamine on suur väljakutse.
Päritolu
Tönnies Research on mittetulunduslik uurimisplatvorm loomade heaolu tuleviku ja loomakasvatuse jätkusuutlikkuse kohta. Selleks on alates 2010. aastast algatatud ja toetatud teadusprojekte ja uuringuid, mille eesmärk on parandada loomakasvatust, võttes arvesse nii looma-, kliima-, keskkonna-, loodus- ja tarbijakaitset kui ka tervislikku toitumist, ning tulemuste levitamist. ja nende rakendamine praktika edendamisel. Lisateavet Tönnie uurimistöö kohta leiate aadressilt: www.toennies-forschung.de
