Majandusareng Saksa lihasektori
Möödunud aasta turuolud jäid lihatööstuse ettevõtete jaoks keeruliseks. Selle peamiseks põhjuseks on jätkuvalt kahanev nõudlus sealiha järele Saksamaal ja ELis. Üldine vähenenud nõudlus liha järele ja kasvav isoleerituse tendents EL-is tõi kaasa ka sisekaubanduse edasise languse. Kauplemismahud nii impordis kui ka ekspordis langesid kumbki tubli 2%.
Seevastu eksport kolmandatesse riikidesse arenes positiivselt, kasvades sealiha puhul 35% ja liha kõrvalsaaduste osas üle 20%. Selle peamiseks tõukejõuks on tarnete tugev kasv Hiinasse ja vähemal määral ka teistesse, eelkõige Aasia riikidesse. Siiski peitub suur sõltuvus Hiina müügist ka riske. Lisaks kasvab konkurents, eriti Põhja- ja Lõuna-Ameerika tarnijate poolt atraktiivsetel Aasia turgudel. Suurenenud eksport kolmandatesse riikidesse aitas seega oluliselt kaasa ka tapasigade tootjahindade tõusule. Siin on eriti oluline, et ülemereturud nõuavad osi ja tooteid, mille müük ELi siseturul on piiratud. Müügi kombineerimine Saksamaal ja kolmandates riikides parandab loomade tapakasutust ja aitab optimeerida jätkusuutlikkust.
Nagu varemgi, ei saa aga veterinaarseadusandluse puudumise tõttu Saksa sealiha kõigisse potentsiaalsetesse klientriikidesse tarnida. Kui see võimalus antaks, näeks tapafirmade müügiolukord ilmselt soodsam. Tootjahindade tõus on tingitud ka seakasvatuse vähenemisest Saksamaal ja üldiselt ülejäänud Euroopas. Selle põhjuseks oli 2015. aasta püsivalt raske hinnaolukord, mis sundis paljusid põllumehi tootmisest loobuma.
Viimastel kuudel järsult tõusnud lihahinnad on aga suureks probleemiks lihatootetööstusele, kes ei saa kallinenud toorainekulusid klientide kanda. Veiselihasektoris on olukord mõnevõrra positiivsem. Tarbimine Saksamaal kasvas veidi ligi 2% ja tootmine jäi peaaegu muutumatuks. Kvaliteetse tootena on veiseliha tarbijate seas ilmselgelt endiselt populaarne. See väljendub veidi suurenevas impordimahus kolmandatest riikidest, eriti Lõuna-Ameerikast. Kuid kodumaine pakkumine näitab ka kvaliteetse mullikaliha tõusu, samas kui noorpullide tapmine väheneb.
Ka veiselihasektoris väheneb oluliselt ELi-sisene kaubavahetus nii ekspordi kui ka impordi osas, mis tuleneb paljudes EL-i riikides levinud tendentsidest seada erinevaid tõkkeid teistest EL riikidest pärit liha kasutamisele. Tugevat ja märkimisväärselt kasvavat nõudlust veiseliha järele kogu maailmas ei suuda Saksamaal rahuldada, kuna oleme eksporditurult ära lõigatud veterinaarlepingute puudumise tõttu, eriti kiirelt arenevate Aasia riikidega. Saksamaa tarned kolmandatesse riikidesse toimuvad seega peaaegu täielikult Euroopas, kõige olulisem sihtturg on Norra, millele järgneb Šveits.
Nõudlus Saksamaal veidi langenud
2016. aastal langes liha tarbimine Saksamaal eelmise aastaga võrreldes tubli 61,1 kg võrra, 1 kg-lt elaniku kohta 60,0 kg-ni. Saksamaa areng on seega ligikaudu kooskõlas Euroopa keskmisega. Euroopa Komisjon teatas, et 2016. aastaks langeb tarbimine 2,5%. Tarbimises elaniku kohta on Saksamaa aga Euroopa võrdluses keskel Hispaania, Taani, Austria, Portugali, Prantsusmaa, Itaalia ja Iirimaa taga.
Erasektori lihaostude langus jätkus ka lõppeval aastal. Erasektori nõudlus liha järele langes AMI arvutuste kohaselt 2016. aasta jaanuarist novembrini keskmiselt 0,9%. Kui veiseliha nõudlus kasvas veidi, 2,3%, siis kodumajapidamised ostsid sealiha ligikaudu 4,3% vähem kui aasta varem. Vorstid langesid veidi 0,9%. Eramajapidamiste nõudlus ei võta aga arvesse aastatepikkust märkimisväärset koduvälise tarbimise kasvu, mis on Saksamaa kõrge tööhõive ja koolide toitlustuse suurenemise tõttu tõenäoliselt taas kasvanud.
Statistilise tarbimisega elaniku kohta on sealiha 36,2 kg, hoolimata 1,7 kg langusest, on sealiha endiselt tarbijate eelistuste tipus. Olulisemad languse põhjused peituvad tõenäoliselt demograafilises arengus, üha suurenevas trendis väljaspool kodutarbimist ning sealiha toidust väljajätvate rahvastikurühmade osakaalu suurenemises. Jätkuvalt linnuliha soosivat mõju avaldavad ka lihaliikide hinnasuhted. Siin tõusis tarbimine elaniku kohta taas 0,5% võrra 12,5 kg-ni. Samuti kasvas veiseliha tarbimine 0,2 kg võrra 9,7 kg-ni. Seda tüüpi liha osas jääb Saksamaa EL-i võrdluses üsna kaugele maha. Vaid Poolas, Rumeenias, Küprosel, Leedus, Horvaatias, Lätis, Hispaanias ja Belgias tarbitakse veiseliha elaniku kohta vähem kui Saksamaal. 35 aastat tagasi, kui keskmine sissetulek oli oluliselt madalam, oli tarbimine Saksamaal umbes 5 kg elaniku kohta tänasest kõrgem. Lamba- ja kitseliha tarbimine moodustas 0,6 kg ning muude lihaliikide (eelkõige rups, ulukiliha, küülikuliha) tarbimine hinnanguliselt 0,9 kg.
pakkumise
2016. aastal jäi lihatoodang 2015. aastaga võrreldes peaaegu muutumatuks. Puhtalt matemaatilises plaanis näitab statistika tõusu 4.500 tonnilt 8,25 miljoni tonnini. välja. See väike muudatus jääb siiski alla andmete määramise võimaliku vea suuruse. Arvestuslik toodangu kasv on tingitud linnulihatoodangu vähesest kasvust (+ 0,3%).
2016. aastal tapetud sigade arv võrreldes aasta varasemaga langes veidi 0,1% (63.400 59,3 looma) 447.100 miljoni tükini. Kodumaiste sigade tapamaht langes 0,8 54,6 (–383.700%) võrra 9,0 miljoni loomani. Samal perioodil tapetud välissigade arv kasvas 4,7 2015 (+ 5,57%) võrra XNUMX miljoni loomani. Seoses veidi suurema keskmise tapamassiga jäi sealiha toodang XNUMX. aastaga võrreldes laias laastus muutumatuks XNUMX miljoni tonnini.
Kaubanduslikult tapetud veiste arv kasvas võrreldes 2015. aastaga 0,5% (+ 16.400 3,6) 2,0 miljoni loomani. Veiste väiksema keskmise tapamassi (– 0,2 kg) tõttu, eelkõige struktuurimuutuse tõttu emasloomade kasuks, langes toodangu tapamaht 1.800% (– 1,13 t) XNUMX miljoni tonnini.
Lihatööstus surve all
Stabiilse tootmise arenguga on Saksa lihatoodete tööstuse ettevõtetel tunda tundlikku tulude kahjumit, sest vorstitoodete tootmiseks vajalike osade töötlemise hinnad on olnud kuid kõrgel tasemel ning olukord 20. aastal ei muutu. nägemine. Sealiha hind on käesoleva aasta esimeses kvartalis võrreldes eelmise aasta sama perioodiga tõusnud ligikaudu 40%. Töötlemisel erilist rolli mängiv emise liha kasvas ligi XNUMX%. Selline keeruline majandusolukord võib veelgi kiirendada struktuurimuutusi tööstuses, mida seni on iseloomustanud keskmise suurusega ettevõtted.
Seni on tavaliselt vaid ebapiisavalt suudetud langeval turul kõrgemaid kulusid hindade kaudu edasi kanda. Möödunud aastal saavutasid Saksamaa lihatoodete tööstuse ettevõtted vaid vähese, 2,8% müügikasvu 18,3 miljardilt eurolt 18,8 miljardile eurole. Tööga hõivatud oli 61.600 4,5 inimest, XNUMX% rohkem kui aasta varem.
